intervjuu Valdis Dombrovskis

Läti ekspeaminister Valdis Dombrovskis tundub mõtlevat kiiremini kui räägib. Ta on tüüp, kes sekkub väitlusse, kui rusikatega vehkimine on lõppenud, ja osutab, kus on kompromiss.

Lätis on sama külm kui Eestis, ent lund pole. Tont teab, kuidas see taimedele mõjub. Lätist võiks üldse rääkida haletsusega, sest 2,7 miljonist elanikust on järel napilt üle kahe miljoni. Suur osa elanikke tegeleb kavaldamisega: rahvas petab oma riiki maksudega. Suurärimehed aga varjavad oma osalusi Riia kaubasadamas, ajalehtedes ja Air Balticu kohtuprotsessides. Valitsus esitab statistilisi arve ilusast majanduskasvust, kuigi Läti tammub kindlalt Euroopa nelja vaesema riigi hulgas, nagu kurdab Läti Kaubanduskoja president. NATO ühises kaitses lubab Läti oma lubadusi täitma hakata alles aastal 2020.

Riia linnapeaks on tõusnud populistlik venelane Ušakovs, ja kes teab, kas pealinna juhtimine kunagi veel lätlaste kätte satub. Nirud lood on sealpool sood.

Ent ma ei lähe lätlastele külla nende hädasid nina alla hõõruma. Otsustan 42-aastasele Valdis Dombrovskisele korraldada hoopis mängu „Uhke Läti üle!”. Pärast paari sissejuhatavat küsimust endine peaminister nõustubki.

27. novembril läksite president Bērziņši juurde lahkumisavaldusega ja väljusite tema kabinetist niiskete silmadega. Minu läti sõbrad ei saanud aru: millest see emotsioon?

Maxima tragöödia oma 54 hukkunuga tegi tagasiastumise hetke emotsionaalseks. Võimust loobumine aga on asi, mis minuga tõenäoliselt juhtub üks kord elus. Arvan ka, et tagasiastumisega vähenesid minu šansid liikuda edasi kõrgele kohale Euroopa Komisjonis. Nagu kuulnud olete, räägitakse mõnes ringkonnas minust isegi kui Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadist Barroso järel. Ma ei võta seda tõsiselt.

(Olen küll kuulnud. Sel nädalal esitas Euroopa Parlamendi suurim fraktsioon, Rahvapartei, oma nelja kandidaadi hulgas presidendi kohale Valdis Dombrovskise ja Soome peaminister Jyrki Kataineni. Tublid naabrid!)

Härra Dombrovskis, mul on ettepanek väikseks mänguks. Olen Lätis äriasjus käinud 20 aastat ja tahaksin teiega kordamööda nimetada asju, mille üle Läti võib uhke olla.

Mul on hiiglaslik hulk selliseid näiteid. Ja kui kaua me neid niiviisi nimetame?

Nimetaks tosina, kui sobib. Alustan: lätlastele on loodus kinkinud poorse liivakivi Inčukalnsis, mis on hiiglaslik looduslik gaasimahuti. Võite suvel gaasi koguda ja ei pea külmal ajal närvitsema, kas jätkub või ei. Kõik Euroopa gaasihoidlad kokku on sama suured kui teie Inčukalns.

Ma olen üldse uhke Läti looduse peale. Oleme Šveitsi järel maailma rohelisim riik. Läti toodab Euroopas ühe inimese kohta kõige vähem CO2 heitmeid.

Olen uhke lätlaste rahvusliku internetisuhtlusvõrgu Draugiem üle, sest olete Euroopas vist ainsad vaprad, kes pole oma suhtlust koos sellega käiva reklaamirahaga loovutanud Facebookile. Meie rate.ee tüürib põhja, leedukate one.lt, Poola Nasza Klasa ja kõik Hollandi, Taani, Rootsi, Soome sõpruskonnad on Facebooki kolinud.

Tõsi või? Ma olen uhke meie laulupeotraditsiooni üle. See liidab nagu ei miski muu.

Laul „Päike, äike, Daugava” on väga võitluslik. Lätlastel on ka oma rahvuslik toidukett Lido, mis on Tallinnagi jõudnud.

Riia on Baltimaade ainus suurlinn.

Mu tuttavad räägivad, et elu polegi vene linnavalitsuse all hull. Nurgapoodides käib jälle elu, mitte nagu varem, kui linn n-ö peedistas kaubanduslubadega ja võttis altkäemaksu. Ehitatud on jalgrattateid, linlastele langetati ühistranspordi hinda. Linnapea pakkus ka naljaka „suurepärase Riia kraanivee” pudelisse paneku ja müügi projekti.

See kõik on üks populaarsuse suurendamise mäng. Riia ekspordib jälle tugevalt ja linna tulud suurenevad, on, mida kulutada. Nende eelarve kipub minema samasse kohta, kuhu Läti riigieelarve peaminister Kalvītise ajal. Ütleksin, et läheb kiireminigi.

Nurgakaupluste ja muude kaubanduspindade reegleid lihtsustas majanduskriisi ajal valitsus, mitte linn. Linn sai ainult väheke kaasa rääkida.

Riia plaan on priisata, mitte kusagilt kokku hoida, ja siis tulla käraga riigilt raha küsima. Selline asi lõpeb pisaratega.

Mul ei ole Nils Ušakovsi Koosmeele Keskusesse usku. Kui parlamendis oli vanadel oligarhidel oma taskuparteidele toetust vaja, oli Koosmeele Keskus, Putini Ühtse Venemaa sõsarpartei, kohe käepärast. Rahvas tuli tänavatele, president Zatlers saatis parlamendi 2011. aastal laiali , sest raha surve poliitikas oli juba sedavõrd suur, et parlament takistas uurimisorganitel endise majandusministri Ainārs Šlesersi kontorit läbi otsida ja keeldus ülemkohtusse nimetamast kohtunikku, kes Ventspilsi linnapea Aivars Lembergsi koduaresti pani. Rahvas hääletas kaks oligarhide kolmest parteist seimist välja. Nüüd on korruptsioon kolinud Riia linnavalitsusse.

Politsei on mõned ahnemad tegelased kätte saanud, mõned ootavad veel tabamist.

Ei tea, kas Riias nii külma kõhuga ametnikke on, kui meil Tallinnas? Meie omad teadsid juba, et politsei kuulab neid pealt, ja seetõttu rääkisid oma kabinetis sularaha asemel „raamatutest”, öeldes, et „seda raamatut olen ehitusfirmalt juba ammu oodanud”. Aga politsei paigaldas peale mikrofonide ka kaamerad. Pilt ja heli ei läinud kokku. Kohtus näidati filmi, kus saamamees loeb kabinetis sularaha ja kiidab, et oli „huvitav raamat”.

Ja seda lindistati kaameraga? (Naerab lõbusalt.)

Mina oleksin uhke Läti kaubatransiidi üle. Kuidagi on Riia sadamad Tallinnalt ära tõmmanud Vene vedelkütuse, konteinerid, meie söesadam seisab tühjalt. Kardetakse, et Riia tõmbab meilt ka väetise ära. Teie kaubasadama omanikud, kes kuuldavasti olevat mõned Läti endised ministrid, on Vene väetisehiiglastega hea diili teinud. Kui Venemaa tundmine on võistlus, siis teie jooksete ees. Oli aeg, mil ees jooksis Tallinna sadam.

Meil on uhke ooper ning muusika- ja kunstihariduse süsteem. Valmis sai Valguse Palee – keskraamatukogu. See näitab end tänavu, kui Riia saab Euroopa kultuuripealinnaks.

Küllap siis saab Air Baltic käivet. Kui palju Eestis ka ei ennustatud, et Air Baltic lõpetab pankrotiga! Tegelikult istume hoopis meie, targad ja kokkuhoidlikud, nüüd oma mõne lennuki otsas, ja teil on suurfirma. Puhastasite Air Balticu ära ka juhataja Flickist ja igasugu „puukidest”, kes siiani varifirmade taha varjudes Läti riigi vastu kohut käivad. Dotatsioon tõmbab puuke ligi.

Eelmisel aastal oli Air Baltic plussis, kui laene mitte arvestada. Okei, las ma mõtlen – Läti tööstusest tõstan esile meie metsatööstust. Mullu saime puitu sissevedavaks maaks, sest meil on töötlemisvõimsust rohkem, kui metsa raiuda tahame. Peale majanduskriisi sai tootmise hinnastruktuur paika. Pool Lätist on siiski ju mets, ja seda kasvab juurde.

Katari telejaam Al Jazeera tegi uudise, et Läti lõikab oma metsad maha ja müüb Saksamaale.

Ma ei tea, miks nad sellist juttu levitavad. Metsad on meil sertifitseeritud, osa neist raiume, teised kasvavad peale...

Ma üritan nüüd nalja teha, palun mitte solvuda. Tahaks uhke olla Läti riigiametnike patriotismi üle. Läti ametiasutustes pole avastatud ühtegi Vene agenti, samal ajal kui Eestis on kinni kukkunud kolm riigireeturit, kaitseministeeriumis ja kaitsepolitseis.

Võib-olla siis tõesti on lätlased patrioodid. Tegelikult toimusid 2000-ndate alguses meie Põhiseaduse Kaitse Büroos SAB tõsised kaadrimuudatused ning neil oli ka põhjus. Sellest saadik juhtis SAB-i endine Briti ohvitser Jānis Kažociņš ja tegi tõesti head tööd.

Kažociņš peksti üleeile (eelmise nädala kolmapäeval – toim) Riia tänaval läbi. Kurb kuulda, kui niisugust hulka infot valdav inimene kaitseta jääb.

Esimese mulje kohaselt jääb mulje, et see pole juhuslik huligaansus. Röövimise eesmärki ei tundunud seal olevat.

Kas venelastele, kasahhidele ja hiinlastele investeeringute vastu elamislubade jagamisest on Lätile kasu tõusnud? Eesti poliitikud lõpetasid selle ära. Selgus, et algul lasksime sisse kõiki, ilma kontrollita, hiljem aga hirmuga keerasime kraani üldse kinni. Läti ja Tšehhi saavad rikkad immigrandid nüüd endale. Läti ajakirjanikult kuulsin, et Cēsisesse on investeerinud ja elamisloa saanud 56 hiinlast, kes õpivad usinalt läti keelt.

Kokku oleme andnud peaaegu 8000 elamisluba investeeringute vastu, mida on olnud 700 miljonit eurot. Sellest 556 miljonit on läinud kinnisvarasse. Mõnikord ütleme taotlejale ka ära, ent suuri julgeolekuprobleeme pole leidnud. Kuulsaim äraütlemine oli Moskva endisele meerile Juri Lužkovile.

Elamislubade andmine oli parlamendi idee. Saame juurde inimesi, saame majanduslikku impulssi. Tundub, et see oli hea mõte.

Teil on nüüd suur jõukuse vahe Riia magalarajoonide vahel, kus korterite hinnad on isegi madalamad kui Tartus samasuguses rajoonis, ja Riia nn vaikse keskuse ning Jūrmala vahel, kus venemaalased on hinnad lakke löönud. Nägin kesklinnas poolteiseliitrisel veepudelil isegi hinnasilti 4,50 eurot.

Ebavõrdsuse tõus on üks etteheide tõesti, miks osa poliitikuid ei taha elamislubade „müümisest” midagi kuulda. Aga Läti vajab sisserändajaid. Et ärid saaksid korralikke töötajaid palgata, kehtestasime sotsiaalmaksu lae. Vastne valitsus ei jõua rohkem ära teha, aga oktoobris valitav uus valitsus peab jälle midagi välja mõtlema.

Ega elamislubadega venelasi vist ei rõõmusta teie Isamaaliidu (Tēvzemei un Brīvībai) ettepanek kõik riigi lasteaiad lätikeelseteks teha? Läti viis gümnaasiumid riigikeelele enne Eestit, kuid kas lasteaedade lätistamiseks on jõudu? Riias, Daugavpilsis, Ventspilsis ja Liepājas elab ju venelasi rohkem.

Selles vaidluses tekivad äärmused. Mõned tahavad, et igal pool oleks ainult läti keel, teised ei pea riigikeelt millekski. Kuna vaidlus läheb emotsionaalseks, tuleb asi jätta ekspertidele ja usaldada nende arvamust. Rahvusvähemuste noored peavad Lätis kooli lõpetades valdama läti keelt, riigi asi on see tagada. Kui vanalt oleks parem alustada, peame küsima ekspertidelt.

Kas see oli pettumus, et pidite ikkagi valitsemise üle andma teistesse kätesse, ja varsti ostavad oligarhid endale taas tee riigivalitsemise juurde?

Lätis on mõned rahamehed, kes enda äri kaitseks ja konkurentsi vältimiseks ostsid endale pääsu poliitikasse. 2002. aastal asutasime erakonna Uus Aeg, et vähendada poliitikas raha rolli. Ega konkreetsed inimesed ju kusagile ei kao, ent süsteemi oleme suutnud ära lõhkuda. Presidendivõimu, kohtu- ja täitevvõimu müüdavust nii, nagu see toimus aastal 2002, enam ei ole. Ainult Riia linnas mängitakse veel korruptiivsete reeglitega. Kui härradel Andris Šķēlel, Aivars Lembergsil ja Ainārs Šlesersil jäi omal ajal meie Uue Aja võimult tõrjumiseks hääli väheks, laenas neid Koosmeele Keskus.

Maxima katastroofi ajaks hakkas minu valitsus juba lagunema. Isamaaline tiib mässiti mingitesse mängudesse. Meil avastati pankrotihaldurite ja kohtunike kokkumäng. Nad aitasid võlgu olevaid firmasid „kustutada” kiiresti kusagil maakohtutes ja jagasid firma varad omavahel ära. Võlausaldajatele, tarnijatele, maksuametile ei jäänud ühtegi latti. Kui Isamaaliidu justiitsminister seda korralagedust lõpetada tahtis, tahtis Isamaaliit ministri millegipärast tagasi kutsuda. Jõudsime seaduseparanduse siiski parlamenti saata.

Meie valitsusliit Ühtsus aga juhib praegu Läti valitsust. Kolm esimest peaministri kandidaati lükkas president tagasi, siis aga leidsime sobiva. Veensime Laimdota Straujumat hakkama Läti esimeseks naispeaministriks. Kaks aastat tagasi veensime teda põllumajandusministriks hakkama. Maa on heades kätes.

Kuuldavasti elate ülimalt tagasihoidlikus korteris Riia Teika rajoonis? (umbes samasugune rajoon kui Mustamäe – toim) Kas jagate nende seisukohta, kes ütlevad: parimad asjad elus on tasuta?

Elan kolmetoalises korteris nõukogudeaegses majas ning, jah, raha ei saa kuidagi olla eesmärk omaette.

Millist muusikat te parema meelega kuulate, kas AC/DC-d või Rammsteini?

Arvan, et te teate vastust. Rammstein on minu teema.

Läti rängal kriisiajal sobis teile peaministrina täpselt teie kaastundlik-asjalik, ütleksin – eestilik olek.

Mu vanaema oligi eestlanna.

Läti eestlanna?

Ei, päris Eestist, Haapsalu linnast pärit Herta Saar. Minu vanaisa oli laevakapten ja nii ta siis Haapsalust naise leidis.

Kuulsast Kristjan Valdemarsi kaptenite koolist?

Jah. Dombrovskise nime kohta ma täpselt ei tea, kust see pärineb, ent ema poolt on mul teadaolevalt poola verd küll.

Kui Euroopa Komisjoni ametitest rääkida, siis millise voliniku ametipost teile sobiks?

Vahetevahel kerkib mu nimi üles isegi võimalikust komisjoni presidendi ametist rääkides. Arvan, et mu võimalused on kasinad, ja peale mu valitsuse tagasiastumist veel kasinamad kui enne seda. Saame näha. Majanduse, rahanduse ja eelarvete vallas tunnen end hästi.

Siis olete ju Euroopas konkurent meie Andrus Ansipile. Olete füüsik, meie valitsusjuht on keemik. Kuidas teie „omavaheline keemia” sobib?

Ütleksin, et nüüdseks oleme sõbrad.

Füüsikaga jätkates – mis mõte on CERN-i edasi pidada, miljardid kuluvad, kuigi Higgsi boson on justkui ära nähtud? Teadus on selline asi, et teadlased muudkui uuriksid lõpmatuseni oma lõpmatult hargnevaid teemasid, anna aga vahendeid.

Jah, universumi mikroosakesi on veel küllalt avastada, samuti kosmose seaduspärasusi. Saame füüsikateadmisi juurde, saame neid ka võib-olla kuidagi rakendada. Ilma teadmiste juurdevooluta kaob innovatsioon 10–20 aasta jooksul.

Kas füüsikat sügavuti õppides tekib küsimus, kes on osanud need struktuurid luua?

On täiesti loomulik, et tekib küsimus, miks asjad juhtuvad just nii, nagu nad juhtuvad.

On maailm siis ise selliseks arenenud või loodud?

See ongi asi, mida me ei tea, ja seetõttu ongi tarvis uurimist jätkata. Avastame end kogu aeg järgmistelt keerukuse astmetelt, mis lükkavad ümber eelmised teadmised. Praktilisel tasemel aitab meile Newtoni mehaanikast küll. Siis avastame, et suurematel kiirustel see enam ei kehti, kiirusega suureneb mass jne. Mikroosakestest rääkides: kui lõikate tüki jääd ja panete jää peale libisema, see libiseb ilusti. Lõigake aga tükk klaasi ja libistage teise klaasi peal – hakkab kinni. Ometi on klaas ju hoopis siledam pind kui jää. Vahe on molekulaarsel tasemel.

Siin oleks Andrus Ansip teie jaoks partner.


Valdis Dombrovskis ennistas oma viimasel peaministri tööpäeval tööle eduka korruptsiooniuurija

Kümme aastat tagasi lõi värske partei Uus Aeg valimisliit Lätis korruptsioonivastase uurimisbüroo KNAB. Selle ülemaks taheti panna Juta Strīķe, ent oligarhide parteide häältega langetati teine otsus. Juta Strīķest sai KNAB-i uurimisosakonna juht, ülema asetäitja, kuid mitte ülem.

Kogu Valdis Dombrovskise valitsusaja kestis KNAB-i ülema Jaroslav Streltšonoki ja tema asetäitja Juta Strīķe vaheline võitlus selle pärast, kas uurimisosakond peab uurimisest ja jälitamisest „kõrgemale poole” ette kandma või mitte. Strīķe kogutud materjal näitas, et ärimehed on ministeeriumides, Ventspilsis ja Jūrmalas riigi varale „pähe istunud”.

Kaks korda suutis Streltšonok oma tööka alluva vallandada, viimati jõulude ajal. Jaanuaris, oma viimasel tööpäeval, ennistas peaminister Dombrovskis Juta Strīķe taas ametisse.

Korruptsiooniuurija tülika töö tõttu ja kartes Vene salakaubavedajate ohtu Juta Strīķe elule, on Läti riik ta isegi korra välismaale pakku viinud ja talle turvameeskonna palganud.